Kehaliste võimete kontrolltest ja normatiivid

Tegevväelase elukutse eeldab head füüsilist vormi. Seepärast hinnatakse enne tegevteenistusse asumist sinu sportlikku vormi kehaliste võimete kontrolltesti (KVKT) näol ning edaspidises teenistuses tegevväelasena oled kohustatud osalema füüsilise ettevalmistuse hindamisel üks kord kalendriaastas. Katsete toimumise aja ja koha teatab sulle värbamispartner. Katsed viib läbi Kaitsevägi.

Kaitseväe tegevteenistusse võetav isik on kohustatud sooritama katsed vähemalt 60 punkti igas harjutuses (kätekõverdused, istesse tõus selililamangust ja 3200 meetri jooks).

Kehalise võimete kontrolltestis tuleb sooritada kolm harjutust:

käte kõverdamine toenglamangus kahe minuti jooksul
istesse tõus selililamangust käed kukla taga sõrmpuutes või istesse tõus selililamangust käed risti rinnal kahe minuti jooksul
3200 m jooks (erijuhul 500 meetri ujumine vabalt või rinnuli stiilis või 20 km maanteeratta sõit)

Katsetel:

tuleb kõik harjutused sooritada järjest
harjutuste järjekorda katsete läbiviimisel ei muudeta
puhkepaus kahe harjutuse sooritamise vahel on vähemalt 10 minutit

Kehalise võimete kontrolltestis positiivse tulemuse saamiseks tuleb tegevteenistusse kandideerijal sooritada järjest kõik kolm harjutust. Katsed loetakse sooritatuks, kui tegevteenistusse astuja saab igas harjutuses vähemalt 60 punkti ja kokku vähemalt 190 punkti. Oma tulemusi saad hinnata Eesti kaitseväe üldfüüsilise testi kalkulaatori abil.

Kaitseväe tegevteenistusse võetav tegevväelane on kohustatud sooritama katsed vähemalt 60 punkti igas harjutuses (kätekõverdused, istesse tõus selililamangust ja 3200 meetri jooks) kahe kuu jooksul peale tegevteenistusse võtmist.

Iga harjutuse tulemus arvestatakse tabelites 1-12 esitatud „kehalise võimete kontrolltesti punktitabeli“ alusel ümber punktideks, mis lõpptulemuse saamiseks summeeritakse.

Kehalise võimete kontrolltesti ei pea tegevteenistusse asumisel hindama, kui sinu vormi on hinnatud vähem kui 180 päeva tagasi ja sinu tulemused vastasid nõuetele.