Haridusnõuded

Sõjaväelise auastmega ametikoht kaitseväes või Kaitseliidus eeldab ettenähtud haridust ja sõjaväelist väljaõpet. Üldjuhul eeldab teenistus sõdurina vähemalt põhiharidust, teenistus allohvitserina vähemalt keskharidust ja teenistus ohvitserina kõrgharidust või NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi sõjaväelises õppeasutuses omandatud ohvitseri auastmele vastavat haridust.

Lisaks üldistele nõuetele võib tegevväelase ametikoht eeldada ka täiendavatele nõuetele vastamist. Kõik nõuded erialaoskustele ja isikuomadustele leiad konkreetse ametikoha konkursikuulutusest.

Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus kaitseväekohustuslane töötab sõjaväelise auastmega ametikohal. Tegevteenistuses olev isik on tegevväelane.

Sõjaväelise auastmega ametikohad jagunevad:

rahu- ja sõjaaja ametikohtadeks
sõduri, allohvitseri ja ohvitseri põhiliigi ametikohtadeks

Rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase, kellel on ametikohal nõutav:

haridus
sõjaväeline auaste
sõjaväeline väljaõpe
täidetud muud kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud nõuded

Tegevväelase nimetab rahuaja ametikohale Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

Rahuaja ametikohale võib nimetada ka hariduseta, sõjaväelise auastmeta ja sõjaväelise väljaõppeta inimese, kui nõutud sõjaväelist väljaõpet või haridust on Eestis võimalik omandada vaid Kaitseväes.

Sõjaväeline väljaõpe või nõutud haridus tuleb sellisel juhul omandada aasta jooksul pärast ametikohale nimetamist. Kui aasta jooksul nõudeid täita ei suudeta, siis viiakse tegevväelane tagasi endisele rahuaja ametikohale või vabastatakse nõuetele mittevastavuse tõttu tegevteenistusest.