Sotsiaalsed tagatised

HÜVITISED

Elukoha vahetamise hüvitised

Tegevväelasel on õigus ühekordsele hüvitisele, kui ta peab vahetama oma püsivat elukohta teises omavalituses asuvale ametikohale nimetamise tõttu. Lisaks on tegevväelasel õigus enda, oma pere ja vara kolimisega seotud sõidu-, kolimis- ning vara veokulude hüvitamisele. Hüvitatakse tegelikke kulusid kuludokumentide alusel, kuid mitte enama 400 euro ulatuses.

Loe lähemalt:

• Hüvitiste tasumise kord

Õppekulu hüvitamine

Sulle hüvitatakse piirmäära ulatuses Eesti õppeasutuses kõrghariduse või täiskasvanute tööalase koolituse õppekava alusel õppimise kulud, kui:

• oled teenistusülesannete täitmisel saadud püsiva tervisekahjustuse tõttu tegevteenistusest vabastatud ning asud pärast teenistusest vabastamist õppima
• oled teenistusülesannete täitmisel saanud püsiva tervisekahjustuse ning asud tegevteenistuses olles õppima
• sul on vähemalt kaheaastane tegevteenistusstaaž, oled osalenud rahvusvahelises sõjalises operatsioonis ja soovid tegevteenistusest lahkuda ning asud veel tegevteenistuses olles õppima

Õppekulu hüvitatakse ühe hariduse omandamiseks, kas:

• ühe kõrghariduse omandamiseks esimesel või teisel kõrgharidusastmel õppe pooleteisekordse nominaalkestuse jooksul
• ühel uuel kutse-, ameti- või eriala omandamisele suunatud täiskasvanute tööalasel koolitusel

Ei hüvitata huvihariduse, sõjaväelise õppekava järgi õppimise ja tegevväelase ametikohaga seotud tööalase koolitusega seotud kulusid.

Piirmäärad:

• Kõrghariduse omandamisel on õppekulu hüvitise piirmäär 50 eurot ainepunkti kohta
• Tööalase koolituse õppekulu hüvitise piirmäär on 2250 eurot

Loe lähemalt: Õppekulu hüvitamise kord

Töövõimetushüvitis

Ajutise töövõimetuse korral Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates. Loe lähemalt: Kaitseväeteenistuse seaduse §-id 50-62

PSÜHHOLOOGILINE ABI JA SOTSIAALTEENUSED

• sotsiaalnõustamine;
• sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine;
• abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine;
• väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus.

Loe lähemalt: Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus

Riietus

Kaitseväelase individuaalvarustusse kuuluvad eraldusmärgid, vormiriietus, riidevarustus ja lahinguvarustus.

Loe lähemalt: Vormiriietuse kord

Arstiabi ja abivahendid

Kaitseväelasele tagatakse vajalikud tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid, mille eest tasu maksmise kohustust ei ole üle võtnud Eesti Haigekassa.

Üldarstiabi, hambaravi ning vajalike abivahendite väljastamiseks tuleb pöörduda oma üksuse meditsiinikeskusesse.

Vajadusel suunatakse sind arstiabi saamiseks tsiviiltervishoiuteenuse osutaja juurde konsultatsioonile, terviseuuringule või ravile.

Väljaspool kaitseväge osutatud arstiabi, välja kirjutatud ravimite ja abivahendite eest tasub kaitsevägi kuludokumendi alusel, kui teenuse ostmine vm on eelnevalt üksuse arstiga kooskõlastatud. Kulud hüvitatakse igakordselt kuni 640 euro ulatuses, sellest suuremate kulude hüvitamise peab üksuse arst eelnevalt kooskõlastama kaitseväe juhataja või tema volitatud isikuga.

Läätsede ja prillide ostmisega seotud kulud tasutakse kuludokumendi alusel igakordselt kuni 96 euro ulatuses, kui:

• teenistuse ajal on kindlaks tehtud nägemisteravuse vähenemine
• prillid on purunenud teenistusülesannete täitmisel

Õhuväe õhusõiduki meeskonnaliikmele ja rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatud kaitseväelasele tagatakse üks paar tagavaraprille maksumusega kuni 96 eurot.

• Kaitseväelasele tagatakse kaitseprillide jaoks vajalikud prilliklaasid struktuuriüksuse arsti otsuse alusel kuni 48 euro eest.
• Kaitseväelasele tagatakse hambaravi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standardimiskokkuleppes STANAG 2466 kehtestatud nõuete täitmiseks.
• Hambaproteesi paigaldamine tagatakse, kui hamba või hambaproteesi purunemine toimus teenistusülesannete täitmise tõttu.

Loe lähemalt: Tervishoiuteenustega seotud kulude katmise kord

Isikul, kes on 2019. aasta 31. detsembril ajateenistuses ja jätkab vahetult pärast ajateenistuse lõppemist tegevteenistuses, on katkematu tegevteenistuse korral 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, kui tal on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž.

Isikul, kellel on 2020. aasta 1. jaanuariks vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile.

Pensioni suuruseks 20-aastase tegevteenistusstaaži puhul on 50 protsenti isiku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametikoha palgaastmestiku keskmisest.

Pensioni suuruse arvutamise aluseks on isiku valikul:

• tegevteenistusest vabastamisel kehtinud tema ametikoha palgaastmestiku keskmine või
• tegevteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgaastmestiku keskmine rahuaja ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

Loe lähemalt: Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus §-id 39

Töövõimetuspension

Õigus töövõimetuspensionile tekib, kui teenistusülesannete täitmisel kaotatakse täielikult või osaliselt töövõime. Töövõimetuspension määratakse ajaks, mille vältel ollakse kaitseväe arstliku komisjoni otsusel püsivalt töövõimetu.

Töövõimetuspensioni suurus sõltub töövõime kaotuse ulatusest ja on vastavalt 40-80% viimasest statistikaameti avaldatud pooleteisekordsest keskmisest kalendriaasta brutokuupalgast, mis oli avaldatud päevaks, millest alates töövõimetuspension määrati. Kui töövõimetuks tunnistamise päevaks on tegevteenistusstaaži kogunenud vähemalt 20 aastat, siis on õigus töövõimetuspensionile tegevteenistuspensioni suuruses.

Loe lähemalt: Kaitseväeteenistuse seaduse § 209

TUGI SINU PERELIIKMETELE

Psühholoogiline abi ja sotsiaalnõustamine

Sinu perekonnaliikmetele tagatakse piirmäära ulatuses sotsiaalnõustamine, psühholoogiline abi ja taastusravi, kui sul tekkisid teenistusülesannete täitmisel püsivad terviseprobleemid või vigastused või sa hukkusid. Õigus teenustele on pereliikmetel, kes vastavad pereliikmete toetamise korras sätestatud tingimustele.

Piirmäärad

• sotsiaalnõustamine: kuni 20 eurot tunnis ja kokku kuni 200 euro eest aastas
• psühholoogiline abi: kuni 350 euro eest aastas

Kui abi abivajadus on suurem, siis otsustab piirmäära ületavate teenuste eest tasumise kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

Loe lähemalt: Pereliikmete toetamise kord

Hüvitis hukkumise korral ja matusetoetus

Hukkumise korral makstakse hukkunu lähedastele ühekordset hüvitist hukkumise kuule eelnenud viimase statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 150-kordses ulatuses. Kuni 50% hüvitisest makstakse hukkunu nimetatud inimes(t)ele ja vähemalt 50% hukkunu lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud inimestele. Kui hukkunu kedagi nimetanud ei ole või loetletud pereliikmed puuduvad, siis makstakse 100% hüvitist välja vastavalt kas hukkunu nimetatud inimes(t)ele või loetletud pereliikmetele.

Mitme pereliikme korral jagatakse nende osa hüvitisest pereliikmete vahel võrdselt. Hüvitist on õigus taotleda ühe aasta jooksul kaitseväelase hukkumisest arvates.

Hukkunud kaitseväelase matusekulud kannab riik eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud matusetoetuse suuruse kuni kümnekordses ulatuses.

Vajadusel kaetakse täiendavalt välisriigis hukkunud või surnud kaitseväelase Eestisse toimetamise kulud.

Loe lähemalt:

• Hüvitise maksmise kord hukkumise korral
• Matusetoetuse maksmise kord

Eluruumi kasutusõigus

Hukkunud tegevväelasega koos elanud pereliikmel on õigus taotleda tööandja eluruumi kasutusõiguse jätkumist kuni kolmeks aastaks tegevväelase hukkumisest arvates.

Loe lähemalt: Eluruumi kasutamise kord

Toitjakaotuspension

Toitjakaotuspensionile on õigus teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelase pereliikmetel, kes vastavad kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud tingimustele.

Loe lähemalt: Kaitseväeteenistuse seaduse § 210